„Ta päästis Taanieli lõvide küüsist.” (Tn 6,28)
Üks piibliõpetaja kirjutas: „On olnud aegu, kui olen palunud, et Jumal mind teatud aukudest päästaks. Ta ei teinud seda. Miks? Sest ta tahtis, et õpiksin seda, et tema arm on selles augus mulle piisav. Küsimus ei ole selles, mida Jumal teeb, kui kõik mu ümber on kaoses. Küsimus on, mida mina teen. Võib-olla ei saa ma lõvidega rammu katsuda, ei peagi. See on Jumala ülesanne. Taaniel ütles: „Minu Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõvide suud ja need ei teinud mulle kurja sellepärast, et mind leiti olevat tema ees süütu.” (Tn 6, 23) Võib-olla ei saa ma vastu seadusele, mis minu vastu kirjutatakse, kuid nagu Taaniel, saan Jumalat appi kutsuda. „Kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat.” (Tn 6,11) Ära väsita end ära vaenlase ja tingimustega võitlemisega – neid on liiga palju. Toetu Jumalale ja lase süüdistajate rünnakutel maha libiseda. Jumal ei päästnud Taanieli, vaid tõi ta välja vaenlase käest, kui ta veel augus oli. Taaniel tuli lõvikoopast välja, kuid lõvid olid seal edasi ja ootasid oma uut ohvrit. Neil ei olnud mingit võimu Taanieli üle – sama kehtib ka iga teise Jumala lunastatud lapse kohta. Taaniel astus läbi raskuse edasi kuningriigi õitsemise suunas ning sama plaan on Jumalal ka Sinu jaoks. Jumal päästab inimesi, temaga koos kõndides võid selles kindel olla.
