„Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib.“ (Psalmid 91,1)
Teise maailmasõja ajal rajati Inglismaal varjendeid. Tihti oli ühel tänaval mitu varjendit. Üks pastor rääkis, et oli kord rünnaku ajal ühes sellises varjendis. Ta pöördus enda kõrval oleva mehe poole ning küsis: „Miks siin nii palju rahvast on, samal ajal, kui teised tühjad on?“ Mees vastas: „Pastor, me kõik teame, et sa oled Jumalamees. Ja kui Jumal kedagi päästab, siis ilmselt päästab ta sinu. Seepärast me olemegi siin varjendis.“ Hiljem selle peale mõeldes ütles pastor: „Paljud neist ei käinud kirikus ja kasutasid Jeesuse nime vandesõnana. Nad tahtsid Jeesuse kaitset, kuid ei tahtnud, et Jeesus nende Issand oleks.“ Ole Sina targem! Pühenda Sina oma elu Jumalale ja naudi tema ööpäevaringset kaitset terve oma elu jooksul. „Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib, see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!” Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest. Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall. Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab, ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal. Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.“ (Ps 91, 1-7)
2 Kr 25-28 Lk 17:11-19 119:129-136 Õp 22:8-10
