„Su hoolitsus hoidis mu vaimu.“ (Ii 10,12)
Eilse valu vastu ei ole paremat rohtu kui tänane soov. Kui millegi eesoleva ootus on piisavalt suur, siis pühib see mineviku valu ära ja annab edasiminekuks uut jaksu. Kui sünnitanud naiselt küsida, kas ta kogeks valu lapse sünni nimel uuesti, siis ilmselt vastaks ta jaatavalt. Oled ehk ise suurest raskusest läbi käinud ja selle tagajärjel tunned ükskõiksust tuleviku suhes ja jätkuvat südamevalu. Oled ehk üritanud seda pisendada, öeldes endale, et niikaua kuni Sa ei hooli, ei tunne Sa ka valu? Hirm uuesti valu tundmise ees on väga inimlik. Kes tahab end uuesti kõrvetada? Ometi ei saa ülejäänud elu hirmus elada! Iiob kaotas oma tervise, perekonna ja vara vaid ühe päevaga. Kuidas tema sellest läbi sai? „Su hoolitsus hoidis mu vaimu,“ (Ii 10,12) oli Iiobi vastus. Jumal ei ole Sinuga veel lõpetanud. Jumal tuleb taas Sinu juurde! Iiobi lugu lõpeb järgmiste sõnadega: „Ja Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest; ja Issand andis Iiobile kahekordselt kõike, mis tal oli olnud.“ (Ii 42,10) Jumal saab Sinule sama teha. Ole julge, Jumalal on Sinuga head plaanid: „Kui sinagi oma südant valmistaksid ja sirutaksid oma käed tema poole – kui su kätes on süütegu, siis saada see kaugele ja ära lase ülekohut jääda oma telkidesse, siis sa võiksid küll häbimärgita oma palge üles tõsta, võiksid olla kindel ega tarvitseks karta. Siis sa võiksid unustada vaeva, mõelda sellele kui äravoolanud veele.“ (Ii 11, 13-16)
Hb 9:1 – 11:16 Mk 9:38 -50 Ps 75 Õp 11:23
