„Varjupaigaks on iidne Jumal, kes sirutab välja igavesed käsivarred.“ (5.Mo33,27)
Mõtle Margaret Fishback Powersi igavestele sõnadele: „Nägin ühel ööl unes, et kõndisin rannal koos Jumalaga. Tumedas öötaevas sähvatasid pildid minu elust. Igal pildil märkasin kahte jalapaari liival – ühed minu ja teised Jumala omad. Kui viimane pilt mu elus mööda oli sähvatanud, siis vaatasin selja taha liivas olevatele jalajälgedele. Nägin vaid ühte paari ja mõistsin, et see üks jalapaar oli seal iga kord, kui mu elus kõige raskemad perioodid olid olnud. See mõte häiris mind pikka aga ja ma tahtsin Jumala käest vastust saada. „Jumal, sa ütlesid mulle, siis kui Sind järgima hakkasin, et oled koos minuga kogu mu tee. Nüüd näen, et mu kõige keerulisematel aegadel olid liival vaid ühed jalajäljed. Ma ei saa aru, miks Sa mind kõige raskemal ajal maha jätsid.“ Jumal sosistas mulle: „Mu kallis laps, ma armastan sind ega jäta sind kunagi, ka mitte katsumuste ajal. Jalajäljed, mida nägid, on minu omad, sest ma kandsin sind!“ Kui vajad rohkem kindlust, siis loe neid kahte kirjasõna: „Ja Issand ise käib su ees, tema on sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha. Ära karda ega kohku!”(5 Ms 31,8) „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” Nii võime julgesti öelda: „Issand on minu abimees, minul ei ole midagi karta, mida võib teha mulle inimene?” (Hb 13, 5-6) Sõna tänaseks päevaks on – Jumal on Sinuga!
Ii 35-37 Mt 25:14-21 Ps 38:1-12 Õp 8:22-23
