Kristuse ülestõusmispüha ehk 1.ülestõusmidpüha
„Sest Jumalal on olnud hea meel lepitada tema läbi enesega kõik, tehes rahu tema ristivere läbi.“ (Koloslastele 1, 19-20)
Meie arusaam heast on Jumala omast erinev. „Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada ja lepitada tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised, tehes rahu tema ristivere läbi.“ (Kl 1, 19-20) Kirjanik Carolyn Arends kirjutas: „Ülestõusmispühade jumalateenistusel ütles pastor midagi, mis mind väga mõtlema pani. Ta ütles: „Maailm on täis tühje lubadusi, aga ülestõusmine pakub tühjust täis lubadust. Tühja risti, tühja hauda, tühje surnulinu ja täidetud lubadusi. Kui kirjutaksin lihavõtte lugu, siis ei valiks ma tühjust sümboolse liigutusena. Ma ei räägiks ka jõust, mis nõrkuses avaldub (2 Kr 12,9), tarkade häbistamisest (1 Kr 1, 27), õndsatest, kes maa pärivad (Mt 5,5) või vaestest, kes pärivad taevariigi (Mt 5,3). Päris kindlasti ei räägiks ma suremisest selleks, et elada (vt Jh 12, 24). Ma ei saa aru, kuidas Jumal mõtleb. Aga siis, kui end halvasti tunnen, leian rõõmu sellest, et ülestõusmine on lubadusi täis. Praegu olen ise väga pikale veninud Suure Reede sees. Mu emal on vähk ja ma ei saa öelda, et kõiki katsumusi rõõmuks pean. Ma palvetan tervenemise eest ja loodan meeleheitlikult, et see juhtub. Kõigun usu ja kahtlemise, avatuse ja kibestumise vahel. Kuid me ei kannata üksi, sest Universumi Jumal oli meie nahas ning suri meie surma ning võttis surma löögi enda peale. Iga kord, kui kurb olen, tuletan meelde, et ilma Suure Reedeta ei ole Ülestõusmispüha. Täna öösel ma palvetan terve öö ning ootan ülestõusmist.“
1 Kr 15 Lk 24
