„Su jälgi ei olnud tunda.“ (Psalmid 77, 19)
Laulik kirjutas: „Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.“(Ps 77, 20) Kui Sa Jumala jalajälgi ei näe, siis kutsub ta Sind usus, mitte nägemises, käima. (vt 2Kr 5,7) Kirjanik Joni Eareckson Tada kirjutas: „Mõne kuu pärast tähistan päeva, mis on südantlõhestava põhjusega ja võrreldamatu tunnistus Jumala truudusest. Olen olnud 47 aastat ratastoolis. Ajaloos on see vaevalt üks südametukse ja igavikuga ei saa seda võrrelda.Aga lihast ja verest Maal elava inimese jaoks on 47 aastat pikk aeg. Igaüks, kes kannatab,tahab kinnitust, et asjad saavad lõpuks hea lahenduse. Me tahame teada, et Jumal on meie kannatuse keskel. Roomlaste kirjas, kaheksandas peatükis on see kinnitus: „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.“ (Rm 8, 28) Jumal juhib maailma nii võimsalt, et kõik, mis meie eludes juhtub, on selleks, et see meile heaks tuleks. See on tõsi siis, kui seisame silmitsi vähi diagnoosiga, katkiste suhetega, töökaotuse, pankroti või murtud kaelalülidega 17-aastaselt. Uskliku tugev lootus ei ole „halvast“ pääseda, vaid et Jumal muudab meie raskused meile head tegevaks oma armu tööriistaks. Roomlaste 8, 28 näitab, et meie kannatused on väikesed ja lühiajalised võrreldes armuga, mis meid taevas ootab. Kannata südamevalu ja raskusi natuke kauem. Need suurendavad sinu vaimu rõõmu, ülistuse ja teenistuse jaoks taevas.“
Na1-3 Jh 4:39-54 Ps 41 Õp 24:5-6
