Seepärast me ei tüdi.“ (2. Korintlastele 4, 16)
Korintose kogudusele kirjutades mõtiskles Paulus Jeesuse teenimise hinna üle. „Ma olen juutide käest viis korda saanud ühe hoobi vähem kui nelikümmend, mind on kolm korda keppidega pekstud, üks kord püütud kividega surnuks visata, kolm korda olen üle elanud laevahuku, terve öö ja päeva olen olnud veevoogudes; tihti olen olnud teekondadel, ohus jõgedel, ohus teeröövlite käes, ohus oma rahva seas, ohus paganate seas, ohus linnades, ohus kõrbes, ohus merel, ohus valevendade käes, töös ja vaevas, tihti valvamises, näljas ja janus, tihti paastumises, külmas ja alasti.“ (2Kr 11, 24-27) Kuidas ta oma probleemidega elas ning nende all kokku ei vajunud? Jumala abiga! „Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au, meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.“ (2Kr 4, 16-18) Kui Paulusel mitte midagi ei olnud, siis uskus ta: „Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses.“ (Fl 4, 19) Surmaga silmitsi seistes kirjutas ta: „Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem.“ (Fl 1, 23) Palu täna, et Jumal näitaks Sulle oma perspektiivi. Jr 7-9 Mk 15:21-32 Ps 8 Õp 14:9-12
