Reede, 2. oktoober
“Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.” Luuka 15:20
Pastor James Bradley osutab kadunud poja looga seoses huvitavale ja vähetuntud asjaolule. Tollased juudi perekonnad elasid väikestes külades üksteisega tihedalt seotud kogukonnana. Kui midagi toimus, levisid jutud väga kiiresti. Kui noorem perepoeg oma pärandit välja nõudma läks, oli selle sõnum sisuliselt järgmine: “Ma ei suuda su surma ära oodata. Tahan oma osa kohe kätte saada!” See oli aga ennekuulmatu! Seejärel läks ta laia maailma, unustas peres õpitud väärtushinnangud ning laristas päranduse pidudele ja lõbunaistele. Tänu sellele oli ta lõpuks puruvaene ja pidi sealaudas töötades hinge sees hoidma. Ühe juudi jaoks oli see alandav häbimärgistamine. Ometi otsustas kadunud poeg pärast isa südame murdmist ja kogukonna reeglite rikkumist koju tagasi pöörduda. Siis avaneski isal võimalus pojale vastu joosta. Miks ta seda tegi? Kui poeg oleks pärast nii hullu eksimust koduni tulnud, oleksid külavanemad viinud läbi häbistava tseremoonia, mille heebreakeelne nimetus on kezazah. Nad oleksid võtnud savikannu ja selle kadunud poja jalge ette puruks löönud, väljendamaks seda, et tema sidemed kogukonnaga on puruks kistud ja ta pole nende seas teretulnud. Seepärast jooksiski isa talle vastu, andes sellega mõista: “Ma pean jõudma armuandmisega kohale enne, kui teised jõuavad seadusetähega. Pean andma talle lootust enne, kui nemad selle ära võtavad. Ma tahan korraldada teistsuguse vastuvõtu ja teha tema tagasituleku tähistamiseks peo.” Sama, mida isa tegi kadunud poja heaks, soovib Jumal teha täna Sinu heaks, kui Sa vaid Tema poole pöördud.
Piiblisalmid tänaseks: Matteuse 5-7
