“Aga kui te head tehes ja kannatades talute peksu, siis on see arm Jumalalt.” 1. Peetruse 2:20
Kas oled kunagi näinud, kuidas vesi hane seljast maha valgub? Just nii peaksid võtma ebasõbralikke kommentaare. “Kuid need riivavad mu tundeid.” ütled Sa. Seisata ja mõtle järele: kui tegemist on tõesti Su tunnetega, siis teistel pole nende üle kontrolli või kui on, siis üksnes nii palju, kui Sa ise annad. Tegelikult on peaaegu kõik inimesed pigem tegevuses iseenda kui Sinuga, seepärast tead ka Sina enda kohta rohkem, kui nad iial teada saavad. Kokkuvõttes pole sel ju tähtsust, mida teised Sinu kohta ütlevad. Kui Sa tead, kes Sa oled, siis ei lase Sa teistel oma väärtust määrata. Jeesus teadis, et Tema süüdistajad on teadmatuses ja seepärast kardavadki Teda. Inimesed võitlevad ikka selle vastu, millest nad aru ei saa. Nende mõistus kaldub seisma vastu asjadele, millega nad toime ei tule. Jeesus ei anunud kunagi kedagi, et nad Temasse usuksid. Miks? Sest Ta teadis, et sõnade ja tegude kooskõla ei saa tõestada üksnes sõnadega, vaid seda näitavadki Tema teod. Seepärast hoidis Ta fookuse oma eesmärgil. Tema vaenlased ütlesid, et Temas elab kuri vaim, kuid Ta ei pööranud nende jutule tähelepanu. Ta jätkas hoopis kurjade vaimude väljaajamist. Ta ei püüdnud endast head muljet jätta, Ta oligi hea. Ta ei püüdnud olla tõepärane, Ta ise oligi tõde. Soov olla armastatud, hinnatud ja imetletud on inimlik, kuid arvesta sellega, et Su vaenlased ei jäta Su mainet määrimata. Sul enesel tuleb sellest üle olla, laskmata sellel, mida teised ütlevad, muuta oma arvamust iseendast. Ole selline nagu olid Uue Testamendi-aegsed usklikud. “Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle (Jeesuse) nime pärast.” (Ap 5:41).
Piiblisalmid tänaseks: Apostlite teod 13-15
