„Kui ma ei näe, ei usu ma mitte!“ (Jh 20,25)
Toomast ei olnud kohal, kui Jeesus peale ülestõusmist end oma jüngritele näitas. Nagu paljudele meist, nii ei uskunud ka Toomas teiste inimeste kogemust, vaid kahtles. Ta sai aru, et iga ausast südamest tulnud küsimus ei ole skeptiline puurimine, vaid tõe otsimine. Piiblis on kirjas: „Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: „Rahu teile!” Seejärel ta ütles Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” Toomas vastas talle: „Minu Issand ja minu Jumal!”“ (Jh 20, 26-28) Võtame sellest loost kaasa kaks olulist õppetundi: 1) võivad Sinu kahtlused Sind uuele usu tasemele viia. Kui Sinu elul põhi alt ära kukub ja ümbritsevate tingimuste valu väljakannatamatu tundub ning kahtlused sisse marsivad, siis ära tõuka neid eemale, vaid võta vastu. Kahtluste aeg on õppimise aeg, sest vastuseid lähed eeldatavasti Jumala käest otsima. Läbi kahtluste liikudes jõuad uuele usu tasemele. 2) võivad Sinu kahtlused suhet Jeesusega sügavamaks teha. Teiste tunnistused näitavad midagi, kuid tegelikkuses on Sul tarvis oma isiklikku kogemust Jumalaga. Toomas kahtles, kuid temast sai Jeesuse nimel märter. Mõtle selle peale!
3 Mo 11:1 – 13:37 Mk 1:1-8 Ps 32 Õp 9:1 Õp 9:17-18
