“…sest me käime usus, mitte nägemises…” 2. Korintlastele 5:7
Pime juhtkoeraga inimene käib ringi usus oma koerasse. Ta usub, et see, mida koer näeb, saab tõlgitud märkideks, mis ütlevad, millal tuleb edasi astuda, millal peatuda ning millal paremale või vasakule minna. Signaalid jõuavad kohale koera rakmete kaudu, millest peremees kinni hoiab. Miks pime juhtkoera usaldab? Sest koeral on midagi, mida temal pole – nägemine. Sama lugu on Sinu ja Jumalaga. Võib-olla pole Sul täna selge, kuhu Jumal Sind viib. Seepärast peabki pime rakmetest kinni hoidma ja nende kaudu koera märguandeid lugema. Ta võib mõelda: “Miks me selle nurga peal nii pikalt peatume?” Tõenäoliselt sellepärast, et liiklus on tihe ning koer kaitseb peremeest tollele nähtamatu ohu eest. Jumal ütleb: “Ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne, ma lasen neid käia tundmatuid radu; ma muudan pimeduse nende ees valguseks ja konara tasaseks. Need on asjad, mis ma teen ega jäta tegemata.” (Js 42:16). Homne päev on Jumalal Sinu jaoks ära planeeritud, kuigi Sa pole veel homsesse jõudnud. Jumal tegutseb väljaspool aega, seega pole Ta takistatud piirangutest, millega meie arvestama peame. Paulus kirjutas, et ta palvetab, et Jumal valgustaks “…teie südame silmi, et te teaksite, milline lootus on tema kutsumises, milline on tema pärandi kirkuse rikkus pühade sees ja milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul. See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas…” (Ef 1:18-20).
Piiblisalmid tänaseks: Johannese 20-21
