„Õelate tee on nagu pilkane pimedus.”(Õpetussõnad 4,19)
Piiblis on kirjas: „Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud. Õelate tee on nagu pilkane pimedus – nad ei tea, mille peale nad komistavad.” (Õp 4,18-19) 1966. aastal avaldas teoloog dr Joseph Fletcher raamatu, millest sai bestseller. Raamatu nimi oli
„Situational Ethics” („Olukorra eetika”). Selles kirjutas ta, et armastus on ainus õige valest eristamise mõõdupuu. Sellise mõtteviisi tulemuseks oli eetiline kaos. Miks? See võimaldas seada standardid, mis olukordadega muutusid. Meie loomulik kalduvus on iseendaga leplik olla ja enda üle kohut mõista kavatsustest lähtuvalt. Teiste jaoks on meil aga kõrgemad standardid ja me mõistame nende üle kohut tegudest lähtuvalt. Näiteks keegi, kes petab maksuametit või näppab töö juurest kontoritarbeid,ootab ausust firmalt, kelle aktsiaid ta ostab ja klientidelt, kellega ta kokku puutub. Sellise käitumise nimi on kaksikmoraal. On kerge põlata inimesi, kes meile liiga on teinud. Oluliselt raskem on teha eetilisi otsuseid oma elus. Kui toimetad aususe piiri peal, siis on väga suur tõenäosus üle piiri astuda. Mõnda aega võid inimesi lollitada, kuid Sinu teod saavad Sind alati kätte. Vahel näib pettus aususest kasulikum, kuid nii Sinu nauding kui kasu on lühikese elueaga, sest lõppude-lõpuks seisame kõik Jumala kohtu ees. Kuidas Sa siis välja paistad?
Piiblisalmid tänaseks: Filiplastele 1-4
