“…ma teen teist inimesepüüdjad!” Matteuse 4:19
Piiblis on kirjas: “Aga Galilea järve randa pidi kõndides nägi Jeesus … Siimonat … ja … Andreast noota heitvat – nad olid ju kalurid – ning ütles neile: “Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!”” (s 18-19). Selleks, et järgida Kristust, tuleb selgeks õppida, kuidas püüda inimesi ning siis seda ka teha! Max Lucado käis noorena palju kalal. Ta kirjutab: “Me asusime teele, unistades päikselisest ilmast. Kuid järgmisel hommikul oli taevas hall ja järv vahutas lainetest. Kalapüügiks polnud mingit võimalust. Järgmine päev oli kõik jääs! Me püüdsime tuju üleval hoida, kuid hakkasin tähele panema, et Markil on mõned puudused ning isa on kergesti ärrituv. Miski ei näita inimese tõelist loomust paremini kui kuhugi eraldumine! Järgmisel hommikul lörtsi nähes olime kõik halvas tujus ja torisevad. Mark muutus veel suuremaks tolvaniks. Isa ei suutnud midagi õigesti teha ning kui ta teatas, et nüüd läheme koju, ei vaielnud keegi vastu. Kui väljapoole suunamiseks mõeldud energia suunatakse sissepoole, siis loobime võrkude asemel kive. Abikäe ulatamise asemel viibutame süüdistavalt näppu. Kadunud inimeste püüdjate asemel saavad meist päästetute kritiseerijad. Haigetsaanute abistamise asemel teeme abistajatele haiget. Mis on selle tagajärjeks? Lõhestunud kogudused. Viletsad tunnistused. Murtud südamed. Kohtuskäimised. Kui aga need, kes on kutsutud kalapüügiks, püüavadki kala, siis läheb see neil korda. Mitte miski ei ühenda sõdureid paremini kui ühine missioon. Jätke nad tuppa istuma ning nad leiutavad üha uusi asju, mille üle kurta ja nuriseda. Narid on liiga kõvad, toit on jahtunud ja ülemused liiga karmid. Saatke samad sõdurid kaevikutesse ja laske neil mõne kuuli eest varju pugeda ning tüütu kasarm näib neile parima pelgupaigana. Järgmine kord, kui väljast paistvad katsumused tekitavad kiusatuse sisse jääda, sunni end välja astuma! Kui need, kes on kutsutud kala püüdma, ei tee seda, siis tuleb neil võidelda!”
Piiblisalmid tänaseks: Luuka 12-13
