„Igapäevases abiandmises jäetakse nende lesed kahe silma vahele.“ (Apostlite teod 6,1)
Uue Testamendi aegadel ajal ei kandnud valitsus leskede ja orbude eest hoolt, see oli kiriku ülesanne. Kahjuks hakati kirikus aga juutide ja mitte-juutide vahel vahet tegema. Kuidas reageerisid sellele kirikupead? Nad oleksid võinud sellele läbi sõrmede vaadata, kuid ei teinud seda. Esiteks kutsusid nad kokku koosoleku. (vt Ap 6,2) Nad andsid koguduse liikmetele teada, et kiriku jaoks oli vaesuse teema oluline ning et igaüks neist oli Jumala ees vastutav. Piibel ei propageeri kommunismi, kuid õpetab väga selgelt Vaimu juhitud vabatahtlikkust. Teiseks panid nad probleemi lahendamise oma tarkade ja heade peale. Nad valisid välja seitse meest, kõik Püha Vaimuga täidetud austatud mehed ning andsid neile selle vastutuse. (vt Ap 6,3) Õpetagem ka meie oma lastele abivajate eest hoolitsemist. Jumal on meid abistama kutsunud. „Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.“ (Jk 1, 27) 2Kn 6:1-23 Ef 1:15-23
