„Ma löön oma ihu ja teen ta oma orjaks.“ (1. Kr 9, 27)
Pikamaajooksjad ei keskendu ainult kiirusele, vaid ka vastupidavusele. Nad jaotavad oma jõuvarud selliselt, et saavad finišijoone eel spurtida. Paulus ütles: „Sellepärast ma jooksen, aga mitte nagu pimesi; ma võitlen, aga mitte nagu tuult pekstes, vaid ma löön oma ihu ja teen ta oma orjaks, et muile jutlustades ma ise ei muutuks väärituks.“ (1 Kr 9, 26-27) Maratonijooksjate jaoks ei ole alla andmine võimalus. Vaatamata tee peal ette tulevatele viivitustele ja pettumustele teavad nad, et tõeline rahuolu on joosta, mitte pealtvaatajate hulgas olla. Kui Sina oled selline inimene, kes tahab oma Jumala antud ülesande täita, siis anna sellele kõik. Hakka tegutsema, kuid ära unusta, mida Jeesus ütles: „Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.“ (Lk 12, 48) Üks asi on edu saavutada, teine on sellega kaasneva survega toime tulek. „Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel.“ (Hb 12,2) Suure eesmärgi poole vaadates on kergem vastu pidada. Jumal laseb Sulle kaela sadada kriitikat ja vastuseisu, et Sinu iseloomu tugevamaks teha. Nii tulevad ka suuremad õnnistused ja vastutused, millega Sa paremini hakkama saad. Edu on ainult siis võimalik, kui Sul on soov üle finišijoone jõuda. Küsimus on, kas Sa jaksad nõutavat hinda maksta? Surve ilmnedes võid Nehemjale sarnaselt Jeruusalemma müüre üles ehitades oma vastastele öelda: „Mul on suur töö teha.“ (Ne 6,3) Kui Sinu vastus on jaatav, siis sea silmad sihile ja hakka finišijoone suunas jooksma.
4 Mo16 -18 Mk 6:14 -29 Ps 37: 8 -15 Õp 11:3
