“…järvel tõusis suur torm…” Matteuse 8:24
Matteus kirjutas: “Jeesus astus nüüd paati ja ta jüngrid läksid temaga kaasa. Ja vaata, järvel tõusis suur torm…” (s 23-24). Kreeka keeles väljendatakse sõnu “tõusis suur torm” ühe sõnaga “seismos”. Seismoloogid uurivad ning seismomeetrid mõõdavad maavärinate tugevust. Seega on alust arvata, et torm, mille keskele jüngrid sattusid, raputas nad kõvasti läbi. Selles loos on tähtis õppetund ka meile. Jeesusega koos pardale astumine ei tähenda, et Sa ei satu kunagi tormi kätte. Jeesus ütles: “Maailmas ahistatakse teid…” (Jh 16:33). Vaatamata Jumala tõotusele meid kaitsta ja õnnistada tuleb Sul siiski maad jagada haiguste, puuduse ning hirmuga. Vahe on aga selles, et uskmatu inimene seisab tormiga silmitsi ilma Kristuseta, kuid usklikuna lähed tormist läbi teadmisega, et kõik läheb kokkuvõttes hästi, sest Jeesus on pardal. Kas see tähendab, et Sa ei satu kunagi paanikasse? Kui see vaid nii oleks! Paraku see pole nii. Jüngrid vaatasid kasvavaid laineid ja magavat Päästjat ning küsisid: “Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?” (Mk 4:38). Hirmul on halvav ja surmav mõju. See laastab Su usku Jumala headusse. See vallandab terve karja kahtlusi. See summutab helged mälestused. Enne tormi kätte jäämist olid jüngrid olnud tunnistajaks sellele, kuidas Jeesus “…tervendades haigeid ja vigaseid rahva seas.” (Mt 4:23). Hirm tekitab vaimulikus plaanis mälukaotuse. See nullib ära mälestused varem sündinud imedest. See paneb unustama kõike, mida Jeesus Su heaks teinud on ning sedagi, kui hea on Jumal. Seepärast tuleb kahtlused nälga jätta ning usku Jumala Sõnaga toita, sest just usk on see, mis Sind tormist läbi kannab.
Piiblisalmid tänaseks: Jeremija 25-28; Jaakobuse 2
