„Meie südametunnistus võib tõendada, et oleme käitunud siin maailmas siiras ja selges meeles.“ (2 Kr 1, 12)
Kirjanik Oswald Chambers kirjutas: „Südametunnistus on võime minu sees, mis seob end minule teadaoleva kõrgeima standardi külge ja mis mulle kogu aeg meenutab, mida see standard eeldab. Kui ma kogu aeg Jumala standardit enda ees ei hoia, siis juhatab südametunnistus mind alati otsejoones Jumala perfektse seaduse suunas ja näitab, mida tegema pean. Küsimus on, kas ma teen seda? Jumala juhised on alati detailsed. Ta ei räägi müristava häälega, tema hääl on nii pehme, et seda on kerge eirata. Ainus, mis meie südametunnistuse temale tundliku hoiab, on harjumus sisemuses Jumalale avatud olla. Vaidlema hakates lõpeta kohe. Ära küsi, miks sa midagi teha ei tohi. Oled valel teel. Südametunnistusega ei ole mõtet vaielda. Ükskõik, mis see on, jäta see sinnapaika ning hoia oma sisemine nägemine selge.“ Paulus kirjutas: „Meie kiitlemine on just see: meie südametunnistus võib tõendada, et oleme käitunud siin maailmas, eriti aga teiega suheldes, Jumalalt saadud siiras ja selges meeles, mitte lihalikus tarkuses, vaid Jumala armus.“ (2 Kr 1, 12) Mis siis, kui Piiblis ei ole Sinu küsimusele selget vastust? Siis lähtu järgmisest kuldsest reeglist: „Armsad, kui meie süda ei süüdista, siis on meil julgus Jumala ees ja mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske ja teeme, mis on tema silmis meelepärane.“ (1 Jh 3, 21-22) Kas on olulisemat põhjust puhta südametunnistuse olemasoluks? Jl 1-3 Mt 26:26-35 Ps 118:10-18 Õp 15:31-32
