„Selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu.“ (Hb 10,20)
Vanas Testamendis on kirjas oluliselt rohkem religioosseid reegleid, kui keegi pidada jõuab – nimelt kuussada. Iga kord, kui eksisid, pidid tolle aja inimesed ohvriks tooma looma. See tähendas, et nad püüdsid ja eksisid. Tundsid süümepiinu, pingutasid, eksisid ja tõid taas ohvriande. See ring ei lõppenud kunagi. Jeesus tuli ja avas meile uue ja elava tee. Jeesuse tee kätkeb endas pattude andeksandmist ja ohvriannid on asendunud usuga Jumalasse. Paljude jaoks oli see liiga hea, et tõsi olla ning seetõttu püüdsid nad ikka edasi Jumalale muljet avaldada. Kas Sina teed ka nii? Üks kristlik kirjanik kirjutas: „Elasin nii palju aastaid. Pidin tegema kõike perfektselt, sest muidu oleks mul Jumalaga pahandus tulnud. Võimetus elada ideaalselt võttis mu rõõmu ja rahu. Püüdsin käia armastuses, kuid ei olnud väga armastav inimene. Ma ei suutnud anda seda, mida mul endal polnud. Ma ei kogenud Jumala armu oma eksimustes ega suutnud seda ka teistele anda. Püüdsin kõiki reegleid järgida ja tundsin süümepiinu. Tänu Jumalale ei pea ma enam selliselt elama. Ma ei püüa enam omast väest päästetud saada, vaid kasutan oma väge päästetud olles. Jeesus suri minu eest ja sellele on mu pääste rajatud.“ Kui mõistad seda tõde, siis ei ole Sinu suhe Jumalaga enam töö, vaid rõõm.
