“…viinamarjakobara kohta öeldakse: “Ära seda riku, sest selles on õnnistus!”” Jesaja 65:8
Neljas ja võib-olla kõige raskem väljakutse, millega koguduse kasvu osas kokku puutume, on inimeste kaasamine. Kuidas nii? Ühe kirikuaia taga teadetetahvlil seisnud kiri annab meile ehk aimu. Pealkiri kõlas: “Me hoolime sinust!” ning järgmiselt realt võis lugeda: “Pühapäeviti, ainult kell 10 hommikul.” Erik Johnsoni karikatuur läheneb samale asjale teise nurga alt. Suurte rasvaste trükitähtedega kuulutuselt võib lugeda: “Üleskutse alustada meesteteenistusega!” Selle all on kujutatud salk igavlevaid mehi. Paremal seisab pastor, kes nöökab: “Siiamaani on meil vaid üks asi ühine: vastumeelsus laulmise, suhtlemise ja jagamise vastu.” Inimesed võivad end ka suure rahvahulga seas üksi ja eksinuna tunda isegi siis, kui see rahvahulk on kirikus. Poolteist tundi kirikupingis istuda ja kellegi kukalt vahtida ei kata kellegi emotsionaalseid, sotsiaalseid ega vaimulikke vajadusi. Kristuse ihu liikmetena on koguduse ja ka Sinu töö astuda esimene samm ja luua kontakt ümberkaudsete inimestega. Jeesus astus teelt kõrvale, et näidata armastust nende vastu, kes on langenud, teisi petnud ja uskmatud, inimeste vastu, kellega teised tegemist teha ei tahtnud. Kui keegi tuleb kirikusse ja leiab tee Jeesuse juurde, siis on Sinu töö alles alanud. Nemad on kutsutud Jumalat teenima ning Sina oled kutsutud näitama, kuidas, millal ja kus. “…viinamarjakobara kohta öeldakse: “Ära seda riku, sest selles on õnnistus!”” Vein räägib rõõmust. Kuid veini ei saa teha ühest ainsast viinamarjast, selleks on tarvis “kobarat”. Kas mõistad, mida ma öelda tahan?
Piiblisalmid tänaseks: Johannese 15-17
