„Vaata, ma olen sind sulatanud, ma olen sind proovinud viletsuse ahjus.“ (Jesaja 48, 10)
Kirjanik C. S. Lewis ütles: „Jumal sosistab meile meie naudingutes, räägib meile meie südametunnistuses ja karjub valus, see on tema megafon kurdi maailma äratamiseks.“ Kannatustes kirjutas Taavet: „Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, sest ma usun su käske! Enne, kui mind vaevati, eksisin ma eemale; aga nüüd ma hoian sinu ütlusi. Sina oled hea ja teed head; õpeta mulle oma määrusi!“ (Ps 119, 66-68) Niisugusesse alandlikkuse staadiumi ei jõua Sa üleöö. Selleks läheb aega, kisa, vastuhakkamist ja pidurdamist. Jumal käskis Jesajal prohveteerida: „Vaata, ma olen sind sulatanud, ometi mitte kui hõbedat: ma olen sind proovinud viletsuse ahjus. Iseenese pärast, iseenese pärast teen ma seda.“ (Js 48,10-11) Kannatamine on üksildane tegevus ning ise Sa seda ei valiks. Luuletaja Ella Wheeler Wilcox tuletab meile meelde: „Naudingute suurtes saalides on ruumi pikale ja vägevale slepile, aga ükshaaval peame minema läbi valu kitsaste vahekäikude.“ Piiblis on kirjas: „Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.“ (1 Pt 2, 21) Jeesuse sarnaseks muutumiseks ei ole lihtsat viisi. Tema sarnaseks saamine käib läbi ebamugavuse ja valu. Hea uudis on, et Sa ei ole tules üksinda. Jumala käsi kontrollib termostaati. Ta teab täpselt, kui palju kuumust läheb vaja selleks, et Sa jõuaksid paika, kus saad öelda: „Jumal on hea ja see, mida ta teeb, on hea.“ Sa ei pruugi veel kohal olla, aga oled teel.
Ha 1-3 Jh 5:1 -15 Ps 15 Õp 24:7
