„Ja Saul pani oma riided Taavetile selga.“ (1. Saamueli raamat 17, 38)
Piiblis on kirjas: „Ja Saul pani oma riided Taavetile selga, aga Taavet ütles Saulile: „Ei mina saa nendega käia, sest ma pole harjunud.” Ja Taavet võttis need oma seljast ära. Siis ta võttis oma kepi kätte ja valis enesele ojast viis siledat kivi ning pani need karjasepauna, mis oli tal lingukivikotiks, tal oli ling käes ja ta astus vilistile vastu.“ (1 Sm 17, 38-40) Taavet pidi vastu võtma elumuutva otsuse – kas minna lahingusse Sauli või iseendana.
Taavet otsustas Sauli varustust mitte kanda ja olla tema ise. Ta otsustas olla Taavet, kelle Jumal oli kutsunud, võidnud ja ülesandeks ette valmistanud. Meie kõigi elus tuleb ette olukordi, kus peame olema julged ning Sauli rüüst keelduma. Selleks on vaja ebatavalist julgust, julgust olla ise. Kõik me alustame oma eluteed originaalidena, kuid mõned meist lõpetavad kellegi teise koopiana. Tihti kardame enda ja teiste unikaalsust ja heidame selle kõrvale, sest tahame eelkõige sobituda. Ralph Waldo Emerson kirjutas: „Iga inimese hariduses tuleb aeg, kui ta jõuab järeldusele, et imitatsioon on enesetapp. Ta peab endaga elama nii heas kui halvas.“ Taavet tegi nii ning Jumal andis talle suure võidu. Seda teeb ta ka Sinu jaoks.
2 Kn 1:1 – 4:17 Lk 13:1-17 Ps 77 Õp 6:29
