“…ela oma maal ja pea ustavust!” Psalm 37:3
Frank Furedi täheldas meedias hirmutamise sagenemist ja luges kokku, kui palju kordi esines Briti ajalehtedes väljend “ohus olema”. 1994. aastal esines seda 2037 korral. Järgmise aasta lõpuks oli arv kahekordistunud. 2000. aasta jooksul oli seda trükitud enam kui 18 000 korral. Kas maailmas valitsev oht oli kuue aasta jooksul üheksakordistunud? Või on asi selles, et halvad uudised jõuavad lihtsalt kiiremini ja suisa reaalajas meieni? Informatsiooni üleküllus on toonud kaasa läbi ajaloo kõige enam arstimeid tarvitava põlvkonna. Antidepressante ja rahusteid ei vaja enam üksnes meie, vaid ka meie lapsed. Neid antakse isegi lemmikloomadele! Jumalale tänu arenenud meditsiini eest, kuid meil tuleks küsida: “Kuidas inimesed vanasti nendeta läbi ajasid? Mida nad stressi sattudes ette võtsid?” Siin on sõnad, millega mõned neist igal hommikul ärkasid ja igal õhtul uinusid: “…ära kadesta neid, kes teevad ülekohut, sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust! Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub! Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi! … Ole vait Issanda ees ja oota teda … Kuid õigete pääste tuleb Issanda käest; tema on nende tugev kaitse kitsikuse ajal. Issand aitab neid ja päästab nad; ta päästab nad õelate käest ning annab neile abi, sest nad otsivad pelgupaika tema juures.” (Ps 37:1-7, 39-40).
Piiblisalmid tänaseks: Haggai 1-2; Ilmutuse 17
