“Pärast vabanemist tulid Peetrus ja Johannes omade juurde…” Apostlite teod 4:23
Igaühel meist on “omad”. Nende seltsis tunneme end kõige kodusemalt ning kui meil on valida, kaldume kõigepealt nende poole. Suurepärane piibliõpetaja A. W. Tozer on öelnud: “Oluline näitaja inimese kohta pole see, kuhu ta läheb juhul, kui ta on sunnitud, vaid see, kuhu ta läheb juhul, kui ta saab vabalt valida.” Apostlid viidi vangi sunniviisiliselt, kuid vabanedes otsustasid nad minna “omade juurde”, kelleks olid Jumala poole palvetavad usklikud. See ütleb nende kohta nii mõndagi! Sama lugu on meiega – meie tõelist loomust näitavad elus tehtud selged valikud, mitte pealesunnitud olukorrad. Vaatame mõnd elulist näidet. Sa puudud pühapäevaselt jumalateenistuselt. Kus Sa sel ajal oled? Kui operatsioonil, siis näitab Su puudumine, et oled haige ja sunnitud teenistuselt kõrvale jääma. Kui oled aga golfi mängimas, on lugu teine. Kui Sa pole just väljateenitud puhkust veetmas, siis on selge, et valisid kogudusse mineku asemel “omade” golfiväljakul. Kas palvetamise asemel mängimine on muutunud harjumuseks? Kui nii, siis tuletan meelde, mida Pühakirjas öeldakse: “Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks…” (Hb 10:25). Harjumused ei ole ühe otsuse vili, vaid korduvate valikute tulemus, mille tagajärjeks on kokkuvõttes automaatne käitumine. Kuidas teha kindlaks, missugune on Su vaimulik olukord? Selle järgi, kelle seltskonda eelistad ning missuguseid valikuid teed. Kuhu Sa lähed, kui saad vabalt valida?
Piiblisalmid tänaseks: Apostlite teod 27-28
