„Tema isegi on olnud paljudele toeks, ka minule endale!“ (Roomlastele 16,2)
Charles Plumb oli sõjas piloot ning peale seitsekümmend viit lahingut tabas tema lennukit rakett. Plumb katapulteerus, langes vaenlase poolele ning istus järgmised kuus aastat vangis. Ta jäi ellu ning peab nüüd loenguid läbielatu teemal. Kord oli ta oma naisega restoranis kui nende juurde tuli mees kõrvallauast ja ütles: „Sina oled ju Plumb! Sind tulistati alla!“ Plumb küsis selle peale: „Kuidas sa teadsid, kes ma olen?“ „Mina pakkisin sinu langevarju,“ ütles mees rõõmsalt selle peale. Ja järsku haaras mees Plumbi käest kinni ning ütles: „Mulle näib, et langevari läks lahti!“ „Jah, kui see poleks seda teinud, siis ei istuks ma siin!“ vastas Plumb hämmeldunult. Õhtul ei tulnud Plumbil kuidagi und ja ta mõtles restoranis toimunu peale.? Plumb oli olnud hävitaja piloot ja see teine mees tavaline meremees. Plumb mõtles selle peale, kui palju tunde mees oli ülihoolikalt iga langevarju pakkinud ning selliselt teise inimese elu oma käes hoidnud. Nende mõtete tulemusena küsis Plumb nüüd iga oma ettekande lõpus: „Kes Sinu langevarju pakib?“ Meil kõigil on keegi, kes aitab meil päevast läbi tulla. Nii ütles Paulus õde Foibe kohta: „Võtke ta vastu Issandas nagu pühadele kohane ning toetage teda, milles tal iganes teid vaja läheb, sest tema isegi on olnud paljudele toeks, ka minule endale!“ (Rm 16,2) Mõtle täna selle peale, kes Sinu langevarju pakib ning täna teda.
Ef 1:1 – 4:16 Lk 6:17-26 Ps 137 Õp 17:22-23
