„Mõistliku huultel leidub tarkust, aga meeletu seljale on vitsa vaja.“ (Õpetussõnad 10, 13)
Selleks, et elus võita, pead kogu elu õppima. Õppimine tähendab alistumist ja see iseloomujoon ei ole alati meie juures peamine. Me arvame, et alistumine on nende inimeste jaoks, kes vajavad juhatust. See kehtib siis, kui me oleme teadmistes väga kindlad ning haarame kinni igast võimalusest seda tõestada. Hea nõuandja poole pöördumine eeldab aga alandlikku südant. Kui Sa ei ole õpivõimeline, siis on Sinu tulevik paigas. Mida enam arvad, et tead, seda vähem sead end nende inimeste mõjualasse, kes päriselt Sind aidata saavad. See on eriti tõene siis, kui arvad end olevat teistest võimekam, pühendunum ja andekam. Targad otsivad alati nõu. Kui oled tark, siis märkad oma piiranguid, vaid rumal inimene arvab end vaba olevat. Vaid naiivsed inimesed on piisavalt rumalad arvamaks, et võivad teha õigeid otsuseid ilma hea nõuandeta. See ei ole nii. Siinkohal Sulle kirjakohad Piiblist, mille üle mõtiskleda. 1) „Rumala tee on ta enese silmis õige, aga tark võtab nõu kuulda.“ (ÕP 12, 15) 2) „Nõupidamiseta nurjuvad kavatsused, aga lähevad korda paljude nõuandjate abiga.“ (Õp 15, 22) 3) „Kuule nõu ja võta õpetust, et sa tulevikus oleksid targem!“ (Õp 19, 20) Mitte vaid see, mida Sinu nõuandja teab, vaid ka see, mida ta näeb, muudab nad Sinu jaoks väärtuslikuks. Nad on lisasilmad ja -kõrvad. Miks elada ilma nendeta? Kl 3-4 Jh 17:1-12 Ps 105:16-22 Õp 30:10-14
