Reede, 9. oktoober Kiusatused – II
“Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses…” Jaakobuse 1:12
Teine väärarusaam kiusatuse osas on arvamus, et kiusatus on patt. Kurat tahab, et süüdistaksid end kiusatustes, mis Su teele satuvad. Miks? Sest kui usud, et oled ise kiusatuse põhjustaja, tunned süüd ning kaotad julguse. Kui Sa juba hirmunud mõtteid hellitad, oled saatanale kerge saak ning ta veenab Sind edasi minema ja kiusatusele järele andma. Iroonilisel moel annad patule maad hirmus, et oled juba langenud. Ei, kiusatus iseenesest ei ole patt, patuga on tegemist siis, kui kiusatusele järele annad! Paljud meist tunnevad, et on vaimulikus mõttes puudulikud, kaugel Jumalast ning lausa võltsid, kuna usume, et oleme ise kiusatuse esile kutsunud. Kujuta ette, et Su majja tungib murdvaras ning kui Sa ta teolt tabad, süüdistab ta hoopis Sind sissetungimises! Kas jääksid teda uskuma? Muidugi mitte! Aga just seda püüab saatan meile selgeks teha. Pärast kiusatuse tekitamist, süüdistab ta meid mõtetes: “Tõeline kristlane ei mõtleks kunagi midagi sellist!” Me oleme oma nõrkustest teadlikud, seetõttu kõlavad tema süüdistused tõepäraselt ning me lähemegi õnge. Siis aga tunneme end kõlbmatuna, keerleme mööda heidutuse spiraali allapoole ning anname kiusatusele järele. Peaksid endale selgeks tegema, et süüdistus tuleb alati hingevaenlaselt (1Tm 3:6). Piiblist võib lugeda: “Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.” (Rm 8:1). Kui saatan meie teele kiusatuse saadab, hakkab Püha Vaim meis tegutsema, aidates hingevaenlase võrgutused eemale tõugata ning tuletab meile meelde Jeesuse ligiolu, mis aitab meil kiusatusest võitu saada. “Sest seetõttu, et ta ise on kannatanud kiusatuna, võib ta aidata neid, keda kiusatakse.” (Hb 2:18). Niisiis, kui satud kiusatusse, lükka saatana süüdistused kõrvale ning palu Kristuse kõikevõitvat abi.
Piiblisalmid tänaseks: Matteuse 26-28
