Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.“ (Psalmid 23,6)
Mõnede jaoks meist ei ole Jumala armastus tõeline. See võib olla selle pärast, et me oleme siinsest maailmast oma kodu teinud. Tulemuseks on aga mures elamine. Alles siis, kui Sul on õige arusaam sealpoolsusest, saab Sul olla õige arusaam siinpoolsusest. Oma tõelist kodu mõistes saad aru, et surm ei ole periood, vaid üleminek. Vähem kui sekund peale surma oled Jumala ees. Sa ei ole isegi piisavalt kaua surnud, et aru saada, et surid. Vaid silmapilgutuse jooksul oled ühest dimensioonist teise läinud. Lähed siinses kodus elamisest uude igavesse elukohta. Enamik meist ei sure südameatakki, autoõnnetuses või ajuinfarkti. Suurema osa jaoks tuleb surm ajapikku, kui me tasakesi ära kulume. Tunned, kuidas Sinu keha vaikselt järele annab ja tead, et liigud surma poole. Jumal seab Sind selle peale üleminekufaasi. Ta muudab taeva imelisemaks kui maa ning avastad end mõtlemast: „Kui Jumal mind vaid koju viiks.“ Ta võib Sulle isegi pisikesi pilguheite Taevasse anda ja näitada, et Päästja ootab Sind. Kui näed neid avatud käsi, siis tahad kiirustada. Ütled nagu Taavet: „Mina saan näha su palet õiguses, saan täis su palge paistusest, kui ma ärkan.“ (Ps 17, 15) Kodu, armas kodu!
2Mo 7-9 Lk 12:13-21 Ps 61 Õp 6:16-19
