Teda ei ole kallatud astjast astjasse.“ (Jeremija 48,11)
Jumal ütles: „Moab on olnud muretu oma noorusest alates ja on vaikselt seisnud oma pärmi peal; teda ei ole kallatud astjast astjasse ega ole ta pidanud minema vangi; seepärast on talle jäänud alles ta maitse ja ta lõhn ei ole muutunud.“ (Jr 48, 11) Eelnevas on lisaks ilmsele ka vaimne tähendus. Sõna-sõnaline tähendus kirjeldab veinitegemist, seda, kuidas veini anumast anumasse kallatakse. Vaimses plaanis näeme aga, kuidas Jumal meie kogemusest kogemusse valades muudab. Veini uude anumasse valades jääb vanasse sade, mis uude kaasa ei tule. Nii on ka meiega, kelle puudused nii välja joonistuvad, et saame nende kallal tööd teha. Ükskõik, kui ebamugav see on või kui väga Sa põgeneda tahad, ei lase Jumal Sind enne ära, kui oled õppinud. Kuidas siis teada, millal edasi tohid minna? Kui uude kogemusse lähed, siis jätad vana seljataha. Veinitegemisel ei ole vein alati sama kaua erinevates anumates, sest igal on oma eesmärk. Vaid veinitootja teab, milleks mingi anum hea on ning otsustab seepärast, kui kaua vein neis on. Ühest anumast teise valatuna pea meeles: „Olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.“ (Fl 1,6)
Hs 16:53 – 19:14 Mk 11:12-26 Ps 27 Õp 20:5-6
