“Kes põlgab sõbra sõprust, see loobub Kõigevägevama kartusest.” Iiobi 6:14
1989. aasta suvel pälvis parapleegik Mark Wellman rahvusvahelise tähelepanu, ronides Yosemite rahvuspargis mööda püstloodis kõrguvat graniitkaljut El Capitani mööda üles. Seitsmendal, ühtlasi viimasel päeval seisis The Frenso Bee veergudel pealkiri: “Graniitkõva tahte ülesnäitamine”. Pealkirja kõrval oli ära trükitud foto, kus Mark Wellman istub oma ronimiskaaslase Mike Corbett’I kukil. Pildi allkirjaks oli: “Parapleegik ja tema kaaslane tõestavad, et ükski müür pole üleronimiseks liiga kõrge.” Enamus inimesi aga ei teadnud, et Mike Corbett oli juba kolm korda El Capitioni mööda üles roninud, et aidata Mark Wellmanil seda üks kord teha. Mõistmine ja osavõtlikkus suunavad meie võitlusi, toetus annab meile jõudu nendega hakkama saada. Mõistmine ütleb: “Ma saan aru, millest sa läbi lähed ja olen sinu jaoks olemas.” See vastab inimese kahele põhivajadusele: vajadusele olla mõistetud ja vajadusele leida oma tunnete osas aktsepteerimist. Just siis, kui meie elu mürinal kokku variseb, vajame sõpru kõige enam. Iiob hüüdis keset kannatusi: “Kes põlgab sõbra sõprust, see loobub Kõigevägevama kartusest.” Me kõik vajame mõistmist ja toetust, sest me kõik komistame ja vajame püstitõusmisel teiste abi. Seepärast peame ka ise teiste vastu mõistmist üles näitama ja neid toetama ning olema valmis teistelt sama vastu saama. Piiblis öeldakse, et kui keegi eksib ja patustab, peame meie “…talle pigem andestama ja teda julgustama, et suur kurvastus teda ära ei neelaks.” (2Kr 2:7). Tõelise osaduse loomiseks on tarvis armu. Positiivne on aga see, et Sul ei paluta iial osutada kellegi vastu suuremat armu kui Jumal Sinu vastu osutab.
Piiblisalmid tänaseks: Apostlite teod 16-18
