Kõike, mida Sul kunagi vaja läheb

„Jumala käes on mu pääste ja mu au; mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas.“ (Psalmid 62,8)
Elu võib mõnikord üle jõu käivana tunduda, kui tuleb tegeleda majapidamise, perekonna, kasvavate kuludega ja lisaks pensionile mõtlemisega. Surve eelneva osas on töötuna veel suurem. Kuhu siis minna? Olles vaenlastest ümbritsetud, pöördus Taavet Jumala poole: „Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait, sest temalt tuleb, mida ma ootan! Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu.“ (Ps 62, 6-7) Kellele Sina loodad? Parema majandusliku olukorra või töövõimaluste peale? Või lubadust, et parem on ees? Taaveti lootus oli kindlam: tema ootas Jumalat vastust. Hirmu kasvades hakkame mõnikord mis-siis-saab-kui-sid kartma. Pöörame oma tähelepanu hirmule, tunneme end puudulikuna ning anname meeleheitele alla. Oma vajadustest teadlik olemine on  vastutustundlik, kuid neil end juhtida lasta on märk sellest, et vaatad abi otsingul valesse kohta. Kirjanik ja pastor George MacDonald on öelnud: „Vaatame Jumala poole kui oma viimase ja äbarikuma allika poole. Läheme tema juurde siis, kui mujale minna pole. Ja siis avastame, et elutormid on meid karide asemel turvalisse sadamasse viinud.“ Kas Taavet tuleb meelde? „Jumala käes on mu pääste ja mu au; mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas.“ (Ps 62,8) Ainult Jumal on Sinu õige allikas. Kuna ta andis meile oma poja, siis on Sul olemas tõestus sellest, et „Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima?“ (Rm 8, 32) Ps 103:8-18  Jh 3:16-18  Ap 2:38-41