„Aga meie kodupaik asub taevas.” (Fl 3,20)
Peale kuut aastat ookeanis pöördub Vaikse ookeani lõhe sünnivetesse tagasi. Kalameeste, karude ja tammidega võideldes ujub vastuvoolu tagasi koju. Teadlased ei tea, kuidas lõhe oma täpsesse sünnipaika tee leiab. Mõned arvavad, et ta tunneb oma jõe maitset või lõhna. Teised arvavad, et ta liikleb tähede järgi. Lõhel ei ole kaarte ega kompassi, vaid intuitsioon. Ta igatseb väga sünnijõe järele ega jäta enne, kui on kohal. Jumal on meid taeva jaoks loonud ning miski muu ei rahulda seda igatsust. (vt Kg 3,11) Nii nagu lõhe, oleme selles maailmas ning samas mitte. Jah, meile meeldib Jumala antud ülesanne, kuid miski ei sarnane sellele rõõmule, mis meid taevas ootab. Paulus sõnastas selle järgmiselt: „Aga meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat – Issandat Jeesust Kristust, kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik.” (Fl 3, 20-21) Kui Sinu päästetud armsad taevasse lähevad, siis Sinu igatsus nendega ühineda kasvab veel enam.
