“…sina, Issand, oled aidanud ja mind trööstinud!” Psalm 86:17
Kas oled kunagi mõne kristlase käest haiget saanud, sest ta on kaastunde osutamise ja aitamise asemel otsustanud hukkamõistu kasuks? Või on mõni kristlane Sind hooletusse jätnud, kui oleks pidanud Sind üles otsima, vaimulikult rajale aitama ning Jumala perekonda tagasi tooma? Enamus inimesi, kellele kristlased on haiget teinud, suudaksid kergesti vandekohut veenda, et selline asi poleks tohtinud juhtuda. Ja nii ongi! Sellele vaatamata nii läks ning valust heietamine ja selle uuesti läbi elamine asja ei muuda. See muudab hoopis Sind ning mitte paremuse poole. Seisata hetkeks ja mõtle, kui juhtuks, et Sulle tungitakse kallale ja Sa satud vigastustega haiglasse, kas jääksid siis kurjategijast heietama? Ei, Sa keskenduksid kiirele paranemisele, et eluga edasi minna. Kummalisel kombel otsime füüsiliste vigastuste puhul kohe abi, kuid emotsionaalsete osas kaldume lahenduse otsimise asemel probleemile keskenduma. Mida inimene sellisel juhul teeb? 1. Korrutab ja heietab juhtunust. Kui muudkui räägid ja räägid teistele, mis juhtus, annad valule uut hoogu ja hoiad seda elus. 2. Surud tunded maha. “Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-liikmed mu päevasest oigamisest. … mu üdi on ära kuivanud nagu suvekuumuses.” (Ps 32:3-4). 3. Tegeled juhtunuga. Selleks on tarvis olla valmis haavade ja enda avamiseks Jumala armule. Sel juhul avastad, et “Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.” (Ps 147:3). 4. Jagad juhtunut lähedasega. Piiblis öeldakse: “Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks!” (Jk 5:16). Kui oled piisavalt mõistlik, siis valid kolmanda ja neljanda variandi.
Piiblisalmid tänaseks: Jesaja 40-43; Heebrealastele 3
