„Aga Jumal, kes on rikas halastuselt, on meid üles äratanud ja asetanud taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses.“ (Efeslastele 2, 4; 6)
Palju aastaid oli dr Donald Grey Barnhouse Philadelphia Presbüteri kiriku pastor. Ühel pühapäeval kuulas kaheteistaastane poiss tema jutlust Jumala imelise armu pikkusest ja laiusest ning oli rabatud. Barnhouse lõpetas oma jutluse kokkuvõttega Piiblis olevatest lubadustest: „Meie patud on andeks antud, unustatud, puhastatud, vabandatud, kaetud ja kadunud kui pime pilv, nii kaugele ära viidud kui ida on läänest – Jumala selja taha heidetud.“ Jutluse lõppedes tuli poiss tema juurde, sakutas teda varrukast ning ütles: „Hea jutlus, Doc! Me oleme soojas kohas, kas pole?!“ „Taevane olukord Kristuses“ viitab Jumala päästvale imele, mille ta läbi oma poja tegi. (vt Rm 8, 1; 1 Kr 1,2; 2 Kr 5, 17; Ef 2, 6-13) Seesütleva käände kasutamine tähendab, et nii nagu meie sünd meid Aadamasse seab, nii seab uus sünd meid Kristusesse, meie Päästjasse. Mõtle selle peale: „Aga Jumal, kes on rikas halastuselt, on meid koos Kristusega teinud elavaks oma suure armastuse pärast, millega ta meid on armastanud, kuigi me olime surnud üleastumistes – armu läbi te olete päästetud! – ning on meid koos temaga üles äratanud ja asetanud taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses.“ (Ef 2, 4-6) Oleme koos Kristusega taevases olukorras ning oleme temaga üks! Kui see pole sooja koha peal olemine, siis mis on? 1 Kr 7-9 Mt 1:17 Ps 97 Õp 31:22-24
