„Saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu. Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud.” (Luuka 22, 31-32)
Jeesus palvetas, kui oli mures inimeste pärast. Ta ütles Peetrusele: „Vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi!” (Lk 22, 31-32) Peetrus pöördus tagasi – jünger, kes Jeesuse maha salgas, kuulutas evangeeliumi tuhandetele ja kolm tuhat said päästetud. Jeesus õpetas neid ja hoiatas ohu eest. Suurim, mida ta nende jaoks teha sai, oli palvetada. Kahjuks ei jõua me alati selleni. Me lubame, päästame, hirmutame ja alles siis, kui muud pingutused ei ole vilja kandnud, asume palvetama. Just nimelt palves anname olukorra üle Jumalale. Teist inimest on raske iga päev Jumala ette kanda, kuid just see on kõige parem viis neid aidata. Palve liigutab kätt, mis liigutab maailma. Kutsu Jumal igasse olukorda ja vaata, kuidas ta töötab.
