„Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!“ (1. Moosese raamat 12, 1)
Jumala „Mine!“ koosneb kahest osast – kuskilt minema hakkamisest ja kuhugi jõudmisest. Aabrahami kodulinn Ur oli tõeliselt hea elupaik. Sealt käis läbi tolle aja tähtis kaubatee ning linn oli seepärast piirkonna keskpunkt, rikas, arengule suunatud, mõjuvõimas ning hea koht elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks. Sealt mujale elama minek oli tõenäoliselt raske, eriti Kaananisse minnes. Kaanan oli igas mõttes Uri vastand – vaene, vähe arenenud ja tõeline kolgas. Jumalat peab aga usaldama ka siis, kui tee, millele ta Sind suunab, ei tundu kõige ahvatlevam. Kui oled aga valmis minema, siis avastad, et Jumalal on imelised õnnistused Sulle varuks. Ta ütles Aabrahmile: „Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!“ (1 Ms 12, 2-3) Jumala tasu on alati suurem hinnast, mille Sina maksma pead. Kas Jumal on öelnud, et pead minema ja Sina tahad jääda? Kas ta tahab, et jääksid, aga Sina tahad minna? Võid kindel olla, et Jumalale kuuletudes ei pea Sa kahetsema.
Sk 1-4 Lk 22:63-71 Ps 3 Õp 24:23-25
