„Issand on minuga, ei ma karda. Mis võib inimene mulle teha?“ (Psalmid 118, 6)
Juhi kohal olemine ei anna Sulle julgust, kuid kui näitad julgust üles, siis asetavad teised Sind juhipositsioonile. Kirjanik Larry Osborne ütles kord: „Kõige silmapaistvam ühine joon väga efektiivsete juhtide vahel on, et nad ei ole üldse sarnased. See, mida üks tõeks peab, on teise jaoks vale. Üks aga on neil kõigil ühine – valmidus riskida.“ Julgus ei ole hirmu puudumine, see on julgus teha midagi, mida kardad. See on valmidus lasta lahti tuttavast ning liikuda uuele alale. Laulik ütles: „Issand on minuga, ei ma karda. Mis võib inimene mulle teha?“ (Ps 118,6) Rooma ajaloolane Tacitus ütles: „Soov turvalisuse järele seisab iga suure ja ülla ettevõtmise teel.“ Julgusel on vastupidine effekt. See lööb uksed valla. Briti teoloog John Henry Newman ütles: „Ära karda elu lõppu, karda seda, et su elu ei algagi.“ Ilma julguseta alustada ei ole Sul tulevikku. Neil, kel pole julgust riskida ja need, kel on julgust riskida kogevad elus ühepalju hirmu. Ainus vahe on, et need, kes kardavad, taganevad ja need, kes ei karda, liiguvad edasi. Kuidas siis hirmust üle saada? Kas sellele vastu minna või hoopis põgeneda? Kas sead end olukordadesse, kus Sinu usku venitatakse või oled pigem mugavustsoonis, kus kartma ei pea? Alles siis, kui oled vastanud eelnevatele küsimustele, hakkad oma hirmudest üle saama. 4Ms 14-15 Lk 7:11-23 Ps 107:23-32 Õp 3:25-26
