„Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.“ (Roomlastele 8,1)
Pingutamine lakkab siis, kui mõistame, et Jumal armastab meid tänu Jeesusele, mitte meie tegudele. Me ei pea enam püüdma ja võime Jumalat teenida teadmisega, et ta armastab meid ja me ei pea teda meid armastama panema. Me ei karda, et ta meid meie eksimuste pärast ära tõukab. Olles midagi valesti teinud, kahetseme, võtame vastu Jumala andestuse, kuid ei võta enda peale süümepiinu, mida patt endaga kaasa toob. Suure kergenduse toob mõistmine, et oleme armastatud ja vastu võetud oma puudustele vaatamata! Jumala teenimine soovist, mitte kohustusest, on vabastav. Niipea, kui oma elu Kristusele annad, oled Jumala silmis õigeks mõistetud. Ta ei võta Sind vastu Sinu tegude eest vaid, tänu Sinu suhtele Jeesusega. Pead otsustama, et usud seda ja sellele kindlusele toetuma. Üks pastor on öelnud: „Me muutume selleks, kelle usume end olevat. Kui oleme kindlad, et meie suhe Jumalaga on korras, muutub ka meie käitumine. Me teeme asju õigesti ja väiksema pingutusega. Ükskõik, mida teised Sinu kohta öelnud on, Jumal ütleb suurima heameelega oma Sõnas: oled armastatud, väärtuslik, hinnaline, andekas, võimekas, võimas, tark ja päästetud. Ütle neid sõnu endale kõvasti! Ütle endale, et oled armastatud, väärtuslik, hinnaline, andekas, võimekas, võimas, tark ja lunastatud.“ Jumal näeb Sind nii, näe ka ise end sellisena.
Hb1-4 Mk 6:14-29 Ps 18:1-29 Õp 11:19-21
