„Pikameelne on parem kui kangelane ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja.“ (Õp 16, 32)
Piiblis on kirjas, et Jumal võib palvele kohe vastata. Kuid mitte kuskil Piiblis ei ole lubadust kiirkannatlikkuse saamiseks. See on omadus, mis areneb Jumalaga koos käidud elu jooksul – nii heas kui halvas. Üks piibliõpetaja on selle järgmiselt sõnastanud: „Kannatlikkus on aeganõudev usk.“ Jumal arendab seda meie sees järgmiselt: 1) segamiste läbi. Istud õhtusöögilauas, kui telefon heliseb. Oled vannis ja keegi tuleb ukse taha. Sul on vaja töö tähtajaks lõpetada ja saabuvad ootamatud külalised. Räägitakse, et heliloojal Brahmsil läks ühe oma muusikapala lõpetamiseks seitse aastat, sest teda segati kogu aeg. 2) viivituste läbi. Meile ei meeldi oodata. Meil on mikrolaineahju mõtlemine ja me tahame asju kohe, kui neid soovinud oleme. 3) ärrituse läbi. Meid ärritavad näiteks pikad järjekorrad, kaotatud võtmed, hilinevad lennud, külmaks läinud toit, liiklusummik ja vetsusaba. Piiblis on kirjas, et „arutu agarus pole hea.“ (Õp 19,2) Iiobi ütles kannatlikkuest rääkides järgmist: „Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb.“ (Ii 4,14) Palveta eelneva üle, ole kannalik ja Jumalas kindel! 2 Kn 16:1 – 18:16 Mt 19:15-30 Ps 139:1-6 Õp 13:21-23
