„Kas mees nagu mina peaks põgenema? Mina ei lähe.” (Ne 6,11)
Kolmandaks pead probleemiga silmitsi seisma. Kui Nehemja vaenlased teda ähvardasid, siis käskisid tema sõbrad tal end templisse peita. Nehemja vastas neile: „Kas mees nagu mina peaks põgenema? Või kes minutaolistest võiks minna templisse ja jääda ellu? Mina ei lähe.” (Ne 6,11) Selle tulemusena ehitas Nehemja Jeruusalemma müürid kahe kuuga üles. Aastaid tagasi jooksis telereklaam, kus näidati tavalises kodus aset leidvat vägivalda ja sõltuvust. Lapsed mängisid, ema tõmbas tolmuimejaga tolmu ning isa luges ajalehte. See oli näiliselt täiesti tavaline perekond, ükskõik millises kohas. Ühe erinevusega – nende elutoas oli suur elevant. Kuigi oli selge, et see elevant tegi nende elu raskeks ja võttis palju ruumi, siis eirasid nad kõik elevanti ning tegid näo, et teda ei ole. Sealt sai alguse väljend: „Elevant elutoas.“ Elevant tähistab neid probleeme, millega me tegeleda ei taha. Tavaliselt reageerime probleemidele järgnevatel viisidel: 1) põgeneme nende eest. Püüame neid maha jätta, kuid ometi järgnevad nad meile. 2) unustame. Loodame, et kui me neile ei mõtle, siis kaovad nad ära. Ilma tähelepanuta probleemid kasvavad tavaliselt vaid suuremaks. 3) võitleme nendega. See, millele vastu hakkame, jääb tavaliselt kestma. Probleemid ei ole mingi erand. 4) tegeleme nendega. Läheneme asjale kainelt ning tegeleme sellega. Tark on Jumala abi järele sirutuda ning öelda: „Issand on minu abimees, minul ei ole midagi karta.“ (Hb 13,6)
