„Kristus suri meie eest.“ (Roomlastele 5,8)
Kui oled näinud filmi „Schindleri nimekiri“, siis küsisid võib-olla filmi järel, „Kuidas nad seda teha said?“ Duširuumid, ahjud, tuhamäed. Iga päev saabuvad rongid täis lapsi, emasid, isasid, vanureid, kõik nagu vagunitesse aetud karjaloomad teel tapamajja. Ja kõige hirmsam kõigest – sõdurid, kes ilma vastu hakkamata käske täidavad. Kuidas nad seda teha said? Vastus on patt. Kui arvad et Hitler ja tema käsilased olid esimesed, kes selle peale tulid, siis eksid. Taavet kirjutas: „Sest ma tunnen oma üleastumisi ja mu patt on alati mu ees.“ (Ps 51,5) Taaveti oma must peatükk abielurikkumisest ja mõrvast kinnitab seda. Järgnev kirjeldab meid hästi: „Nad kõik on kaldunud kõrvale, üheskoos kõlbmatuks muutunud, ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki. Nende kurk on lahtine haud, nende keeled kavaldavad, nende huulte all on maomürk. Nende suu on täis sajatamist ja kibedust, nende jalad on nobedad valama verd.“ (Rm 3, 12-15) Kui Jumal meid ei hindaks, siis oleks tulemus selline. Seda tuleb mõista, et hinnata järgmist: „Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.“ (Rm 5,8) Piiblit lugedes muutub küsimus: „Kuidas ta seda teha sai?“ Tänu Jumalale, et me ei saa seda, mida ära teeninud oleme – karistust. Me saime hoopis, mida vajasime – armu! Hümnikirjutaja William R. Newel kirjutas: „Oh armastust, mis päästmise plaani kirja pani. Oh armu, mis selle inimesele andis. Oh seda võimast jõge, mille Jumal Kolgatal voolama pani!“ Täna täna Jumalat tema armu eest, mis Sind päästis. Suur Reede on selleks täpselt sobiv päev.
1Mo22-1-18 Lk 23:26-49 Ps 22 Js 53
