„Aga Issand oli Joosepiga.” (1. Moosese raamat 39,21)
Joosep koges oma eluteel reetmist, kiusatust, tagarääkimist ja pidi asjata vangis olema. Ta ei lõpetanud vanglas, aga vaid jõudis tippu. Joosep mõistis midagi olulist Jumala kohta ning leidis selles lohutust: 1) teab Jumal, millistes raskustes oled ning ta hoolib Sinust. Joosepi loos on korduvalt öeldud: „Aga Issand oli Joosepiga.“ Ka siis, kui kõik valesti läks, ei kahelnud Joosep selles, et Jumal temaga on. 2) on meile valikuvabadus antud. Jumal andis meile vabaduse ise valida – kas uskuda või kahelda, rõõmustada või meeleheitel olla, valida kannatlikkuse või kannatamatuse vahel. Õige eriamisel ei suru Jumal meile oma tahet peale. Mõnikord toome oma probleemid tema ette ja hakkame Jumalat neis süüdistama. „See on ilmselt sinu tahe,“ ütleme talle, justkui Jumal oleks meie õnnetusi ette planeerinud. Jumala tahe ei sünni alati. Jah, tal on Sinu elu jaoks oma plaan, kuid kuna Jumal on kõigile vaba tahte andnud, siis võivad nii meie kui teiste teod haiget teha. 3) on Jumalal viimane sõna. Iga halva olukorra pöörab ta õnnistuseks. Joosep võis oma kannatusteraja lõpul öelda: „Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks.“ (1 Ms 50,20) Joosep pidi Jumalat usaldama ka siis, kui ta ei mõistnud, mis toimus. Tee Sina sama. Nl 3:40-5:22 Mk 13-1-11 Ps 113 ÕP 14:1-4
