Läbipõlemisest tervenedes 

Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta.“ (Psalmid 69,3)
Dr Richard Stevenson on öelnud: „Võid metsast leida kolme meetri pikkuse noore puu, selle tagasi painutada ning siis lahti lasta. Puu liigub tagasi oma endisesse kõrgusesse. Kuid kui seda aina rohkem ja rohkem tagasi pinutada, siis jääbki see pikali. Stressiga on sama – esimese painutuse järel taastud. Kuid läbipõlemise puhul esiteks paindud ja siis lähed katki ning jäädki katki. Väsinud ja läbipõlenud olek on ohtlik. See teeb meid kergesti ärrituvaks, vihaseks, paranoliseks, tekitab peavalu, maohaavu, depressiooni ja võib viia enesetapule. Läbipõlemise järel läheb Sinu sees midagi kakti ning Sa ei mõtle enam sellele, mida teised teevad või arvavad, vaid tahad lihtsalt välja. Hea uudis on, et võid oma kire, entusiasmi, tootlikkuse ja hea kvaliteedi taastada, kuid selleks on vaja aega. Ja aeg tähendab armide tekkimist. Läbipõlemine on tavaline nende seas, kes on vaimsed ja tundlikud. Nad näevad valu ja võtavad selle enda sisse. Nad tahavad haavatuid aidata ning ei mõista, et nad pole kutsutud maailma enda seljas kandma.“ Mis rohtu siis tarvis on? „Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib.“ (Ps 91,1) Selleks, et 91. laulu hüvesid maitsta, tuleb Jumala seatud tingimused täita – tem varju all olla, teda kuulata ning tema võimusesse end anda. Öelda Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!” (Ps 91,2) Sõnas on jõud ja see annab elu ja toob surma. (vt Õp 18,21) See võib Su kõrgele tõsta või maha heita. Loe täna Jumala Sõna, võta see endasse, vormi oma huultega ning elu hakkab taas Sinu sees tärkama. 1Kr 10-11 Mt 2:13-18  Ps 130  Õp 10:12