„Ja nad olid mõlemad alasti… ega häbenenud.” (1 Moosese 2,25)
Aadamal ja Eeval ei olnud üksteise ees saladusi. „Nad olid mõlemad alasti ega häbenenud.” Jumal ütles, et koos saavad nad maailma üle valitseda. Siis aga ilmus saatan välja. Mida ta ründas? Nende lähedust! „Nende mõlema silmad läksid lahti ja nadtundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokkuning tegid enestele põlled.” (1 Mo 3,7) Lähedus tähendab olla avatud, läbipaistev ja usaldav. Kui Aadam ja Eeva selle kaotasid, siis hakkasid nad end Jumala ja üksteise eest peitma. Ka meie oleme end sellest alates üksteise eest peitnud. Emotsionaalne lähedus on iga tähendusliku suhte aluspõhi. Ilma selleta muutume pealiskaudseks ega ole rahul. Me kardame oma hirme, vajadusi, ebakindlust, saladusi, lootusi, unistusi, imelikke arvamusi ja soovimatuid osi teistele näidata. Selle hirmu juured on üksinduse kartuses: „Kui Sa mind päriselt näeksid, siis jätaksid mu maha.” Arvame, et ei ole piisavalt head: „Võib-olla pettud minus, kuna ma ei suuda täita kõiki sinu ootusi.” Meil on hirm kaotada kontrolli: „Nüüd, kui tead, mida ma tunnen, siis kasutad seda minu kontrollimiseks.” Naised mängivad raskesti kättesaadavaid ja mehed vingeid vendi, kellel ei ole kedagi tarvis. Mis on vastus? Õppida koos palvetama. Meie kõige ausamad hetked on Jumala ees, kes juba teab meist kõike. Kui jagame selliseid hetki, siis langevad müürid, meie südamed lähevad üksteise suhtes hellaks ja me liigume üksteisele lähemale.
Piiblisalmid tänaseks: 4 Mo 8-10 Lk 6,37-49
