„Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.“ (Psalmid 23,1)
Meil on tarvis teada ja tunda järgnevat: 1) oma karjase iseloomu. Jeesus tegi vahet heade ja halbade karjaste vahel. (vt Jh 10, 16) Halvad karjased hoolivad vaid oma hüvest, mitte lammaste heaolust. Neile ei saa loota ning ohu korral jätavad nad karja maha. Jeesus ütles, et on „hea karjane,“ (Jh 10,11) kes „annab oma elu lammaste eest.“ (Jh 10,11) Lammaste heaolu ja turvalisus on tema enda omast olulisem ja vajadusel sureb ta nende eest. „Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa ning annan oma elu lammaste eest.“ (Jh 10, 14-15) Jeesus tunneb iga oma lammast ja soovib nendega lähedast suhet. Ta kutsub igaüht nimepidi, nad usaldavad teda ja järgevad talle. (vt Jh 10,3) Võid oma karjase peale kindel olla! 2) on lamba olukord karjasele oluline. Lambad ei tunne teed joogiallika juurde ega tea, kuidas end ohtudest hoida. Karjane teab. Lambad usaldavad teada ja järgnevad talle. Usaldamine ja järgnemine on tahtlik ja teadlik otsus. Ükskõik, millises olukorras oled või mida tunned, otsusta usaldada karjast, kes Sinu eest hoolitseb. Anna oma mured ja raskused temale ja puhka tema headuses.Tema täidab lubaduse, mis ütleb: „Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.“ (Ps 23,1)
2 Aj 13-17 Jh 11:38-44 Ps 95 Õp 27:17-19
