„Jumal, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal!” (2. Korintlastele 1,3)
Armastatu kaotamine toob kaasa leinaprotsessi. Jumal trööstib Sind ja on selles koos Sinuga. Jeesus ütles: „Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.” (Mt 5,4) Lein on terve viis oma tunnetega tööd teha, oma valu väljendada ja edasi liikuda. Tervenemine ei tule üleöö. Vaid väikesed kaotused tervenevad kiiresti. Zig Ziglar on öelnud: „Mu elu kõige pikemad kakskümmend tundi olid peale mu tütre surma. Matmiskorraldusi tehes pidin kuulama müügimeest, kes kogu aeg rääkis ning korrutas, et ei ole müügimees. Pidin kaks korda toast väljuma, sest ei suutnud teda välja kannatada. Eelmisel ööl olin pooleldi unes, pooleldi ärkvel, mõeldes, et mu tütar mõtleb kindlasti, millal isa ta ära toob. Järgmisel hommikul läksin jalutama. Nutsin ja palvetasin vaheldumisi. Tagasi tulles rääkis Jumal minuga väga selgelt. „Sinu tütrel on kõik hästi. Ta on minu juures. Ja sinul hakkab ka hästi minema. Sul on ainult mind tarvis. Kõnni edasi. Räägi edasi. Palveta edasi. Nuta edasi.” Lein ja kaotus ei lahtu iseenesest, nendest pead ise läbi kõndima. Laulik kirjutas: „Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.” (Ps 23,4) Päike hakkab taas paistma. „Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!” (Ps 30,5) Sinu rõõm tuleb tagasi – Jumal lubab seda!
Ii 35-37 Mt 26:26-35 Ps 6 Õp 8:32-33
