„Nad on küll välja läinud meie seast, kuid nad pole olnud meie hulgast.“ (1. Johannese kiri 2, 19)
Igal suhtel Sinu elus on aeg ja põhjus. Pühendumus perekonnale peaks kestma terve elu, teistel suhtetel võib olla ajapiirang. Kui keegi Sinu maha jätab, siis ära püüa neid erinevate viisidega tagasi võita või edasi suhelda. Sinu saatus ei ole seotud nendega, kes Su maha jätavad. Johannes kirjutas: „Nad on küll välja läinud meie seast, kuid nad pole olnud meie hulgast. Kui nad oleksid olnud meie hulgast, siis nad oleksid jäänud meie sekka. Kuid nad läksid ära, et teha avalikuks: ükski neist ei olnud meie hulgast.“ (1 Jh 2, 19) Inimesed liiguvad edasi, kuna ei ole Sinu külge seotud. Kui nad ei ole seotud, siis ei peaks sundima neid jääma. See ei tähenda, et nad on halvad inimesed. See tähendab lihtsalt, et nende osa on lõppenud. Peaksid aru saama, millal suhe on otsa saanud, väärikalt hüvasti jätma ning teadma, et Jumal annab Sulle suhted, mida vajad. Ära palu neil jääda – lase neil minna. Lõppenud suhte külge klammerdumine toob vaid südamevalu. Peale seda, kui Lott Aabrahamist lahkus, õnnistas Jumal Aabrahami. Kui Orpa Noomist lahkus, jäi Rutt temaga ning Jumal õnnistas nii Rutti kui Noomit. Pead teadama, kes Sinu ellu kuulub ja kes seda ei tee. Kui hoiad kellestki kinni, kes sinna kuuluma ei peaks, siis sõna Sinule on – lase neil minna!
2 Kr 35-36 2 Jh 14:26 – 15:4 Ps 146 Õp 28:9-12
