„Isad, ärge riielge oma lastega, et nad ei muutuks araks!“ (Koloslastele 3, 21)
Kibestunud lapsed on kartlikud lapsed. Nad omakorda loodvad vähem, on vähem entusiastlikud, ei püüa nii palju ning satuvad kergesti eksiteele. Lapsed sünnivad lootuse, ootuse, võimaluste ja inspiratsiooniga. Lootusetus toob endaga kaasa depressiooni ja hinge ning südame pimeduse. Lapse terve mina-pildi jaoks on vaja enesekindlust ja selleks, et elus ja töös hakkama saada, on vaja osata teiste inimestega suhelda. Kodust hirmu ja ebakindluse kaasa saanud lapse vaim on katki. Murtud vaim toodab murtud inimese. „Rõõmus süda toob head tervenemist, aga rõhutud vaim kuivatab luudki.“ (Õp 17,22) Katkise vaimuga inimene on katkine inimene. Meie seas on palju katkisi lapsi, kel puudub elu eesmärk ja oskused seda seada. „Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks, aga Seadust pidades on ta õnnis.“ (Õp 29, 18) Nägemus annab sisemise tugevuse midagi saavutada takistustele vaatamata. Elu jooksuraja läbimiseks on vaja olla terve ja vastupidav. Kuidas siis neid lapsi aidata? „Ja teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi!“ (Ef 6,4) Väärtusta neid, õpeta neile Jumala Sõna ka siis kui see tundub ükskõik olevat, ela ise oma sõnade järgi, ole järjekindel ja ole neile Jumala teenimises esekujuks. Julgusta neid ja ära anna alla!
5Ms 30:1 – 32:28 Mk 8:27-38 Ps 57 Õp 12:15-17
