„Lepitada tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised, tehes rahu tema ristivere läbi.” (Kl 1.20)
Laulja Carolyn Arends kirjutas: „Suur reede on kristliku usu kuldmedaliring ja õnnelik lõpp. Kuid ma pelgan Suurt reedet. Kannatuse ja piinamise pildid, kurb muusika ja kooris hüütud meeleheitlik: „Miks oled mind maha jätnud?“ Üksi olles ma ilmselt ei tähistaks Suurt reedet. Tähistamata jätmine aga tähendab, et järgnevad päevad on sisutühjad. Ma unustaksin, kui palju minu pääste maksma läks ja hakkaksin arvama, et võita saab ka ilma pingutuseta ja et ülestõumiseks peab enesele surema. Ma usuksin ka seda valet, et Kristuse võit surma üle ja minu otsus teda järgida tähendab muretut elu. Piibel kutsub üles pidama kannatust võimaluseks end Kristusega identifitseerida ja tema risti kanda. Ometi, kui oleme töö kaotanud, kasvaja on pahaloomuline või sõprus reedetud, siis nutame nii saadud haava kui oma haavatavuse üle. Arvame, et Jeesus on meid alt vedanud ega pea seda tõeliseks rõõmuks. Meie arust on see läbikukkumine. Kuidas siis saada Suure reede kristlasteks? Palmipuudepüha oodates saan Suure reede. Püüan meeles pidada, et Jumala definitsioon „heast“ on palju suurem, kui minu oma ja kõik uued algused on alati tulnud hirmsatest lõppudest. Pisike ja hirmus surm on tegelikult võimalus uuele elule. Me peame katki minema enne, kui meist saab see, milleks me mõeldud oleme.“ Kui Sul on praeguses olukorras raske head näha, siis leia järgmistest sõnadest lohutust: „Ta on oma ihu, koguduse pea. Tema on algus, esmasündinu surnuist, et ta kõiges saaks esimeseks. Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada ja lepitada tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised, tehes rahu tema ristivere läbi.“ (Kl 1, 18-20)
Mo 22:1-18 tt 26:69 – 27:50 Ps 22 Js 53
