„Teenrid, kelle kaudu te olete saanud usklikuks, nõnda nagu Issand igaühele on andnud.“ (1. Korintlastele 3,5)
Kord, kui Charles Colson pidi kolmesajale vangile San Quentini vanglas jutlustama minema, vangla suleti ning vangid pidid oma kongides istuma. Mõned üksikud võisid jutlust kuulama minna ning Colson otsustas, et peab sellise jutluse nagu planeeris. Hiljem, kui ta väljendas nördimust selle üle, et kuulajaid nii vähe oli, öeldi talle, et tema jutlus võeti linti ning seda näidatakse nüüd mitmeid kordi kahetuhande kahesajale vangile. Mis siis, kui Colson pettumusest oleks edastanud lühikese sõnumi, mitte täispika jutluse? Siis poleks neist keegi seda kuulnud. Sul võib avaneda võimalus olla ainus inimene, kes Jumala Sõna edastab. Kas kuuletud? Sõnum on olulisem kui sõnumitooja ning sel hetkel oled Jumalale väga oluline abimees. Paulus kirjutas: „Mis on siis Apollos? Mis on Paulus? Teenrid, kelle kaudu te olete saanud usklikuks, nõnda nagu Issand igaühele on andnud. Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada. Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.“ (1 Kr 3, 5-8)
Ii 5-7 Lk 16:19-31 Ps 26 Õp 7:26-27
