„Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!“ (Ps 42,2)
Millele mõtled, sõna ,,vagadus“ kuuldes? Kas religiooni reeglitele ja näpuga viibutavatele kristlastele? Pole ime, et nii palju inimesi meid väldivad! Kas vagadus on üldse tänapäeva maailmas võimalik? Tegelikult ei ole asi mitte ajas, milles elame, vaid südame hoiakus. Sel ei ole midagi pistmist meie väljanägemise, omandi, isiklike eelistuste ega teiste seatud standarditega. Piiblis on kirjas: „Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.” (1 Sm 16,7) Vagadus on sisemine töö. Tõeliselt vaga inimene on see, kelle süda on Jumalale avatud, kes võtab teda ja tema Sõna tõsiselt ning kelle süda ihkab Jumalat. Taavet hüüdis: „Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!“ (Ps 42,2) Pole oluline, kes Sa oled, vaid et igatsed Jumalat tunda, talle alluda ja temaga koos käia. Küsi endalt, kas oled vaga? Kui ei, siis palu Jumalal oma südant ja suhtumist muuta.
